Cairo

Eesti kodaniku lapse sünd tuleb Egiptuses registreerida. Egiptuse sünnitunnistuse alusel saab lapsele taotleda Eesti kodaniku passi ning andmed kantakse Eesti Rahvastikuregistrisse.

Lapse sünni järgselt väljastatakse vanematele haiglast sündi tõendav dokument, mille alusel peab lapse isa sünni registreerima hiljemalt 14 päeva jooksul Egiptuse Tervishoiu- ja Rahvastikuministeeriumi sündide registreerimise osakonna lähimas kohalikus kontoris või aadressil:

Ministry of Health and Population (Birth Department)
3 Magles El Shaab St., Lazoughly väljaku hoone, 2. korrus;

Nõutud dokumenid:

1. haiglast väljastatud tõend;
2. abielutunnistus (vallalisena või orfi abielus olles võidakse teha takistusi lapse sünni registreerimisel!);
3. ema ja isa isikut tõendavad dokumendid.

Väljastatud sünnitunnistus on araabiakeelne trükitud dokument, kus on kirjas lapse eesnimi ning mõlema vanema ees- ja perekonnanimed. Võimalik on esmalt lapse sünd registreerida ka lähimas kohalikus sündide registreerimise osakonnas, kust väljastatakse paberil, käsitsi kirjutatud sünnitunnistus, mille peab hiljem vahetama trükitud versiooni vastu.

Egiptuse sünnitunnistusele araabia keeles märgitud lapse nimi kantakse hiljem vastavalt tõlkele üle ka Eesti kodaniku passi, seega soovitame enne lapse sünni registreerimist ning passi taotlust tutvuda ka isikunime andmise korraga.

1. Reisimine Eestisse Egiptuses sündinud lapsega

Lapse sünnitunnistus ei ole reisidokument! Lapsele tuleb taotleda Eesti kodaniku passi vt: http://www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/eesti-kodaniku-pass/lapsele/ või tagasipöördumise tunnistust (TPT).

Tühja reisidokumendiga Egiptusest välja ei lubata. Vajalik on saada passi või TPT-le riigis viibimise alust tõendav tempel Mogammast, Tahriri väljakult (Department of Passports, Immigration and Nationality).

Selleks nõuavad Egiptuse võimud järgmisi dokumente:

1. trükitud/prinditud (mitte käsitsi kirjutatud) Egiptuse sünnitunnistus ja selle koopia;
2. abielutunnistus;
3. Eesti kodanikust ema pass;
4. Egiptuse kodanikust isa ID-kaart või pass.

2. Sünni kande tegemine Eesti Rahvastikuregistrisse

Välisriigis aset leidnud perekonnaseisu muudatustest teavitamine on kodaniku kohustus. Isik, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse, on kohustatud esitama Eesti perekonnaseisuasutusele avalduse oma perekonnaseisus toimunud muudatuse registreerimiseks, kui see on aset leidnud välisriigis, ja esitama vajalikud dokumendid muudatuse rahvastikuregistrisse kandmiseks. Avaldusi võtavad vastu kõik maavalitsused.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Välisriigis väljastatud lapse sünnitunnistus tuleb:

• tõlkida Egiptuse Justiitsministeeriumi ametlikus tõlkebüroos inglise keelde: Ministry of Justice’s Translation Office, Lazoughly väljaku hoone, 13. korrus;
• legaliseerida nii Egiptuse välisministeeriumis kui Eesti saatkonnas Kairos;
• kanda lapse sünd Eesti rahvastikuregistrisse (esitada legaliseeritud sünnitunnitus ning tõlge elukohajärgsele perekonnaseisuametile või andmehõiveks Eesti välisesindusele).

Kontrollige aegsasti, kas Teie elukoht Eesti rahvastikuregistris on korrektne (st, et registris on sama aadress kus Te tegelikult elate). Seda saate teha internetis aadressil http://www.eesti.ee/ või Eesti saatkonna kaudu Kairos.

3. Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse kinnitamisest välisesinduses

Juhul kui laps sünnib Eestis, aga lapse isa on Egiptuses, saab Eesti saatkonnas Kairos  notariaalselt kinnitada lapse isa allkirja isaduse omaksvõtu, sünni registreerimise või  põlvnemise välistamise avaldusel.

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik (PKTS § 26 lg 1).

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast  lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada ka notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omakvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata st neid ei ole ka sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta.

Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Enne avalduse allkirjastamist peavad lapsevanemad olema teadlikud lapse omaksvõtuga kaasnevast lapse ülalpidamise kohustusest.

4. Hooldusõigus

Sünni registreerimisel tekib vanemal lapse suhtes hooldusõigus. Kui vanemad ei ole abielus, saavad nad sünni registreerimisel valida, kellele hooldusõigus jääb. Hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamisel osaleb. Lapse seaduslik esindaja võib seega tulevikus olla ainult üks vanematest.

Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks.

Isikuhooldus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu. Isikuhooldus hõlmab faktilist hoolitsust ja eluvajaduste katmist (sealhulgas toit, eluase, riided, tervishoid), kasvatamist (sealhulgas lapsele hariduse andmise küsimusi), lapse järele valvamist ning tema suhtlusringkonna määramist (sealhulgas kohustus hoida last teda ähvardavate ohtude eest) ning lapse viibimiskoha üle otsustamist.

Varahooldus – kuna laps on õigusvõimeline, võib talle kuuluda vara. Oma piiratud teovõime tõttu ei saa ta oma vara siiski käsutada. Varahooldus instituut tähendab vanemate õigust ja kohustust valitseda vara lapse huvides ning last varalistes küsimustes esindada.

Hea teada:

– Iga last, kellel on (või Egiptuse võimude arvates võib olla) Egiptuse kodanikust isa, käsitletakse Egiptuse võimude poolt automaatselt Egiptuse kodanikuna, isegi kui isa nime ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, näiteks kehtib see Egiptuses vallaslapsena sündinud lapse kohta;

– Eesti saatkond Kairos ei saa lapse sündi registreerida;

– Lapse sündi ei registreerita kaks korda (nii Egiptuses kui Eestis).