Diplomaatiliste suhete ajalugu

Diplomaatilised suhted

Eesti Vabariik ja Egiptuse Araabia Vabariik tunnustasid teineteist Rahvasteliitu kuulumise kaudu (Eesti liitus 1922. aastal, Egiptus 1937. aastal).

Egiptus taastunnustas Eesti Vabariiki 6. septembril 1991. Diplomaatilised suhted sõlmiti 2. jaanuaril 1992.

Mais 2007 andis president Muhammad Hosni Mubarakile üle oma volikirjad esimene Eesti Vabariigi suursaadik Egiptuses Tiia Miller resideerumisega Tallinnas.

Novembris 2007 alustas Kairos tööd esimene Eesti diplomaatiline esindus kohapeal – Eesti erimissioon – ülesandega valmistada ette saatkonna avamist.

Eesti suursaatkond Kairos avati välisminister Urmas Paeti poolt 2010. aasta märtsis. Suursaatkond Kairos on ainus Eesti saatkond araabiamaades ja Aafrika mandril.

Juunis 2010 määras Eesti Vabariigi president ametisse esimesee Eesti Egiptuses resideeriva suursaadiku, Paul Teesalu, kes andis 6.detsembril 2010 üle oma volikirja president Muhammad Hosni Mubarakile.

Suursaadik Sander Soone andis oma volikirja president Abdul Fattah El-Sisi’le üle 14. septembril 2014. Suursaadik Soone esindas Eestit ka Araabia Liiga ning Aafrika Liidu juures.

Suursaadik Miko Haljas andis oma volikirja president Abdul Fattah El-Sisi’le üle 16. septembril 2019. Suursaadik Haljas esindab Eestit ka Jordaania Hašimiidi Kuningriigis, Liibanoni Vabariigis, Omaani Sultaniriigis, Etioopias ning Araabia Riikide Liiga ja Aafrika Liidu juures.

Egiptuse erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis on Haitham Salah Kamel Ibrahim, kes andis volikirjad üle 10.05.2021. Suursaadik resideerib Helsingis.

Tagasivaade ajalukku

1920. aastate algul elas Egiptuses kümneid eestlasi, kes olid sinna sattunud seoses Denikini ja Wrangeli vägede lüüasaamisega Lõuna-Venemaal. Enamik eestlasi lahkus peagi, ent mõned jäid püsivalt Egiptusesse elama. Kestva elu- ja töökoha leidsid Egiptuses mitmed eesti naismisjonärid, kes kuulusid 1898. a. rajatud Egiptuse Üldmisjoni ridadesse.

1925. aasta algul külastasid turistina Egiptust usu- ja haridustegelane Jaan Lattik ja arhitekt Ernst Ederberg. Lattik avaldas oma reismuljed “Lõunamaale”, esialgu “Päevalehes”, hiljem eraldi raamatuna.

1927. aastast esindas  Eesti Vabariigi konsulaarhuve Egiptuses Eesti peakonsul Ateenas (ja hiljem Istanbulis). 1933. a nimetas välisminister August Rei Eesti Vabariigi aukonsuliks Kairosse (tegevuspiirkonnaga kogu Egiptus) taanlase Anton Nyegaardi. Konsulaat Kairos aitas arendada Eesti-Egiptuse kaubandussuhteid ja isiklikke kontakte. Eesti ja Egiptuse kaubavahetus kasvas paari aastaga kolm kuni neli korda. Vajadusel abistas aukonsul ka Egiptust külastanud eesti meremehi ja turiste.

1941. aastast kuni oma surmani 1959. aastal tegutses Egiptuses Eesti riigi- ja rahandustegelane prof. Nikolai Köstner, kes esialgu viibis Egiptuses Rahvasteliidu poolt saadetud nõustajana, hiljem töötas Egiptuse Rahvuspangas. Prof. Köstner on maetud Kairo saksa kalmistule ajaloolise kopti linnaosa lähistel.

Eestlaste alaline kogukond Egiptuses on väiksearvuline. Lisaks vanema kogukonna järeltulijatele on alates sajandivahetusest Egiptusesse elama asunud mõnikümmend eestlast, peamiselt egiptlastega abiellumise tagajärjel.